.

 
 
 
 

Menetlusse võeti eelnõu Eesti spordipoliitika põhialuste kohta

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 10 eelnõu.

Valitsuse 12. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu ( 828 OE ). Seletuskirjas märgitakse, et Eesti spordiorganisatsioonide ja spordiliikumise jaoks tervikuna on koostatud dokument kogum strateegilistest eesmärkidest ja suundadest, mida soovitakse saavutada nii oma valdkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks. Spordipoliitika põhialustes on kokku lepitud ja kindlaks määratud Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad aastani 2030. Sport ja liikumine panustavad majanduskasvu ja tööhõivesse ulatusliku ning kasvava teenuste ning toodete turu kaudu, täidavad ühiskondlikku tellimust kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide jaoks inimeste tervelt elatud aastate, hariduse, noorsootöö, kultuuri, regionaalarengu, turismi ning riigi kaitsevõime arengu ja sotsiaalse kaasamisena. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 põhineb VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud „ettepanekute kogumil „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ koostamiseks ja esitamiseks Riigikogule“. Ühtlasi saab see dokument olla sisendiks valitsuse tegevusele spordivaldkonnas ja vastavate programmide koostamisele. Spordipoliitika põhialused vaadatakse üle iga viie aasta järel. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 12. jaanuaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 827 SE ) näeb ette vabastada tulumaksust alates tuleva aasta 1. jaanuarist need isikud, kelle tulu palga või ettevõtlustuluna on alla 500 euro kuus ning kõigil, kes teenivad alla 846 euro kuus, vähendatakse tulumaksu. See saavutatakse täiendava tulumaksuvaba miinimumi kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. jaanuaril algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu ( 829 SE ) on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab hetkel kehtiva välisõhu kaitse seaduse. Seaduse muutmise peamisteks eesmärkideks on kehtivat õigust korrastada, normid ümber struktureerida, samuti ühtlustada lubade menetlusprotsesse ja aruandlust. Eelnõuga täpsustatakse lõhnahäiringu vältimisega seotud sätteid, täpsustatakse ja täiendatakse müra regulatsiooni ning uuendusena sisaldub seaduses valgusreostuse regulatsioon. Seadusega muutuvad piirkonna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavade koostamise reeglid. Tegevuskava tuleb koostada, kui õhukvaliteedi tase mingis piirkonnas ei vasta kehtestatud normidele. Kui seni koostas kava Keskkonnaamet, siis eelnõu järgi hakkab piirkonna või linnastu õhukvaliteedi parandamise kavasid koostama kohalik omavalitsus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 12. jaanuaril algatatud maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 830 SE ) eesmärk on tagada Eesti hüdrograafilise võrgu kohta koostatavate põhiliste planeerimisdokumentide – veemajanduskavade ja maaparandushoiukavade – koostamine samade territooriumite – vesikondade – kohta, mis võimaldaks neist adekvaatsemalt aru saada. Samuti on seaduse eesmärk nimetatud dokumentide võimalikult samaaegne avalikustamine, mis eeldatavasti tagab selle, et sihtrühm ning avalikkus mõistavad paremini dokumentides tõstatatud probleeme ja nende lahendamiseks võetud rakendusmeetmeid. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mille alusel kinnitab vesikonna maaparanduskavad valitsus. Edaspidi kehtestab need valdkonna eest vastutav minister (põllumajandusminister) kuna need on valdkondliku iseloomuga dokumendid ja maaparandushoiukavas käsitletav maaparandushoid jääb põllumajandusministri vastutusalasse. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 12. jaanuaril algatatud nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 831 SE ) sätestab, et uue perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning uue eesnime andmise võib otsustada nii valdkonna eest vastutav minister kui ka tema volitatud isik haldusaktiga. Eelnõuga laiendatakse ka isikunimekomisjoni ülesandeid. Praegu saab infot ja soovitusi isikunimekomisjonilt isikunime andmise või kohaldamise kohta esitatud küsimustele vastamiseks ja probleemide lahendamiseks üksnes minister. Edaspidi laieneb see ka volitatud isikule. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise 11.juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu ( 832 SE ). Uue protokolli sõlmimise peamine ajend oli teabevahetuse sätete kooskõlla viimine rahvusvahelise teabevahetuse standardiga. Lepingusse lisati kohustus vahetada teavet ka juhul, kui riigil enda tarbeks küsitud maksualast teavet vaja ei ole ning riik ei või keelduda teabe andmisest üksnes seetõttu, et teabe valdaja on näiteks krediidiasutus või isiku esindaja. Läbirääkimiste käigus ajakohastati ka kehtiva lepingu teisi artikleid. Vastastikuse kokkuleppe menetluse artiklit täiendatakse vahekohtumenetluse sätetega, mis annavad isikule võimaluse maksuvaidluste lahendamiseks pöörduda vahekohtu poole, kui pädevad ametiisikud ei ole suutnud küsimust lahendada. Šveitsiga sõlmitud uus protokoll järgib Eesti maksulepingupoliitika suunda jätta tulu saaja residendiriigile võimalikult laiad maksustamise õigused. Teise riigi residendile makstava dividendi puhul vähendatakse tuluallikariigis kinnipeetava maksu ülempiiri 10 protsendini ning maksust on vabastatud äriühingule makstavad dividendid, kui tal on dividendi maksvas äriühingus vähemalt 10protsendiline osalus. Lisaks on tuluallikariigis kinnipeetavast maksust vabastatud teise riigi pensioniskeemile või keskpangale makstud dividendid. Intressi ja litsentsitasu maksustamise õigus on uue protokolli jõustumisel vaid nende saaja residendiriigil. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. jaanuaril algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõuga ( 833 SE ) ühinetakse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga, mis puudutab vahekohtunike ja rahvakohtunike altkäemaksu kriminaliseerimist. Nimetatud isikute poolt altkäemaksu võtmine, samuti nendele altkäemaksu andmine on Eesti seaduse kohaselt karistatavad. Lisaprotokolliga ühinemisel on tähendus eeskätt rahvusvahelise koostöö aspektist ning sellega täidetakse Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) poolt Eesti Vabariigile antud soovitus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Mereväedivisjoni loomise kohta denonsseerimise seaduse eelnõu ( 834 SE ). BALTRON on Balti riikide ühine miinitõrjeüksus, mille koosseisu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu Mereväe alused. BALTRONi loomise peamine eesmärk oli suurendada Balti riikide merevägede koostöövõimet NATO-ga ajal, mil Eesti, Läti ja Leedu olid NATO programmis „Partnerlus rahu nimel“, ning demonstreerida poliitilist ühtsust NATO liikmeks saamisel. BALTRONi loomisel projektile püstitatud eesmärgid on täidetud ning Balti riikide merevägede edasine koostöö võib muutuda mitmekülgsemaks ning paindlikumaks. Selle saavutamise üheks osaks on ka BALTRONi käsitleva välislepingu denonsseerimine. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 13. jaanuarilalgatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 835 SE ) eesmärk on tekitada seaduslik alus suhtluskorraks võrguettevõtte ja kohaliku omavalitsuse vahel juhtumiteks, mil füüsilise isiku eluruumis kas kavatsetakse välja lülitada või lülitatakse välja elektrienergia tarbimise võimalus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 13. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga ( 836 OE ) soovitakse teha valitsusele ettepanek esitada Riigikogule arutamiseks uued Eesti julgeolekupoliitika alused seoses muutunud julgeolekupoliitilise olukorraga. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal ,631 6351
gunnar.paal@riigikogu.ee
http://feedproxy.google.com/~r/RiigikoguPressiteated/~3/k9sBNjlZXO0/index.php
salvesta: 

28 märts 2024

28 märts 2024 18:39
Muu maailm 28 märts 2024 18:39
28 märts 2024 18:11
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 28 märts 2024 18:11
28 märts 2024 17:55
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 28 märts 2024 17:55
28 märts 2024 17:45
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 28 märts 2024 17:45
28 märts 2024 16:57
Muu maailm 28 märts 2024 16:57
28 märts 2024 16:15
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 28 märts 2024 16:15
28 märts 2024 14:41
Siseuudised 28 märts 2024 14:41
28 märts 2024 14:10
Muu maailm 28 märts 2024 14:10
28 märts 2024 13:59
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 28 märts 2024 13:59
28 märts 2024 13:54
Läti ja Leedu 28 märts 2024 13:54
 
 
 
 

uudised puuduvad