Riigikogus läbis teise lugemise vesipiipude ja e-sigarettide kasutamist piirav eelnõu
Riigikogu läbis täna teise lugemise viis eelnõu, millest tubakaseaduse muudatustega keelatakse alaealistel vesipiipude, elektrooniliste sigarettide ja tubakavaba huuletubaka tarvitamine ja omamine.
Valitsuse algatatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ( 753 SE ) kohaselt keelatakse alla kaheksateist aasta vanustel isikutel tubakatootega sarnaselt kasutatavaid tooteid tarvitada, omandada, omada ja vallata, samuti keelatakse neid tooteid alaealisele müügiks pakkuda, müüa ja reklaamida. Eelnõu sisaldab endas tubakatoodetega sarnaselt kasutatavate ja seonduvate toodete nimekirja ning nende seas on ka elektrooniline sigaret, vesipiibud ja tubakavaba huuletubakas.
Kehtivas seadusandluses puudub tubakatootega sarnaselt kasutatavate toodete regulatsioon täielikult ning samuti on seni reguleerimata tubakatootega sarnaselt kasutatavate toodete müük alaealistele ja nende tarbimine alaealiste poolt. Alaealistel keelatakse eelnõu kohaselt viibida suitsetamisruumis või -alal. Eelnõuga täiendatakse ka reklaamiseadust – lisatakse reklaamikeeld tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodetele, tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodetele ja nende osistele.
Eelnõu peamine eesmärk on tagada inimese tervise kaitse ning kavandatud tubakaseaduse ja seonduvate seaduste muudatused on suunatud alaealiste tervise kaitseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt koguvad noorte ja alaealiste seas jõuliselt populaarsust huuletubakas ja e-sigaret ning selle tingivad nii tavasuitsetamisele kehtestatud piirangud kui ka arvamus, et need tooted ei ole tervisele nii kahjulikud kui tavasigaret.
Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 830 SE ) eesmärk on tagada Eesti hüdrograafilise võrgu kohta koostatavate põhiliste planeerimisdokumentide (veemajanduskavade ja maaparandushoiukavade) koostamine samade territooriumite (vesikondade) kohta, mis võimaldaks neist adekvaatsemalt aru saada. Seaduseelnõu näeb ette nimetatud dokumentide võimalikult samaaegse avalikustamise, mis eeldatavasti tagab, et sihtrühm ning avalikkus mõistavad paremini dokumentides tõstatatud probleeme ja nende lahendamise rakendusmeetmeid. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mille alusel kinnitab vesikonna maaparanduskavad valitsus. Edaspidi kehtestab need valdkonna eest vastutav minister (põllumajandusminister) kuna need on valdkonna kompetentsi kuuluvad dokumendid.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga ( 807 SE ) sätestatakse, et Eesti mandri ja suursaarte vaheline laevaliiklus on elutähtis teenus. Ühistranspordiseaduses täiendatakse veeliikluse (s.o. laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluse) korraldamise põhimõtteid. Seadusesse lisatakse regulatsioon otselepingute sõlmimise võimaldamiseks avaliku teenindamise kohustusena, et sõitjatele osutada veoteenust.Majanduskomisjoni ettepanekul jäeti eelnõust välja ühistranspordiseaduse täiendamine liinilubade regulatsiooniga veeliikluses.
Läbirääkimistel võtsid sõna Deniss Boroditš, Kalle Laanet ja Tarmo Mänd.
Kultuurikomisjoni algatatud rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõuga ( 767 SE ) muudetakse rahvusooperi seadust rahvusooperi nõukogu liikmete kinnitamise, nende volituste tähtaja, nõukogu liikmete vastutuse ning töö tasustamise osas. Samuti täpsustatakse rahvusooperi peadirektori kui juhtorganiga sõlmitava lepingu liiki ja sisu ning peadirektori vastutust. Eelnõu eesmärk on viia rahvusooperi seadus kooskõlla muutunud seadusandluse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku toimimise tavadega ja tagada seeläbi rahvusooperi juhtimise selgemad alused.
Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga ( 808 SE ) tehakse seaduses tehnilised muudatused ning asendatakse mõiste "aastakoefitsient" mõistega "kindlustusosak". Pensioni arvutamise sisuline kord jääb samaks ja kehtivaid põhimõtteid ei muudeta. Kehtiva korra kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast – baasosast, staažiosakust ja kindlustusosakust. Baasosa ja staažiosaku kujunemismehhanism on pensionikindlustatutele arusaadavad. Samas mõistetakse kindlustusosaku suuruse kujunemist erinevalt.
Kindlustusosaku suurus on võrdne pensionikindlustatu aastakoefitsientide ja aastahinde korrutisega. Asendades mõiste „aastakoefitsient“ uue mõistega „kindlustusosak“ peaks erinevalt senisest üheselt nähtuma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks inimese töötasult arvutatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus. Terminite tehnilise korrastamise käigus muudetakse ka vanaduspensioni staažiosaku nimetus staažiosaks.
Läbirääkimistel võttis sõna Marika Tuus-Laul.
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:
Rahanduskomisjoni algatatud maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu ( 843 SE ) sätestab, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Erisusena on toodud näiteks maksupettuse vähendamisega seotud temaatika ja olukorrad, kus on kriis, kas majanduslik või muul kujul.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu ga ( 844 SE ) määratakse, et krediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Ka kehtiva korras kohaselt on taolise kulukuse määraga laenutehing heade kommetegavastuolus, ent tühiseks muutub tehing alles siis, kui laenusaaja suudab tõestada, et tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Eelnõu seletuskirja kohaselt on praktika näidanud, et tarbijal on neid asjaolusid keeruline tõestada, samuti ei ole tarbija oma õigustest sageli piisavalt teadlik ega oska juhtida kohtu tähelepanu lepingu tühistust kaasa toovatele asjaoludele.
Seadusemuudatuse tulemusena muutuks tarbijakrediidileping tühiseks juba pelgalt liiga kõrge krediidi kulukuse määra näitamisega. Muudatustega soovitakse kaitsta tarbija õigusi ning eesmärk on tagada, et tarbija ei peaks tarbijakrediidilepingu alusel kandma ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid (nt intress, lepingutasud jne).
Eelnõu näeb ette ka seda, et kiirlaenu puudutavaid vaidlusi ei tohi lahendada vahekohtus. Vahekohtus kiirlaenu vaidluste keelamine lähtub eelnõu järgi põhimõttest, et vahekohtu reglement ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema poole huvide ja õigustega. Näiteks lihtsustatud kättetoimetamise reeglitega ei pruugi olla tagatud tarbijale tegelikku võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Urmas Seaver ,631 6352, 50 39907urmas.seaver@riigikogu.ee
http://feedproxy.google.com/~r/IstungipaevaKokkuvote/~3/XjPvcZi1N2o/index.php