Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 17. veebruariks
Kell 10 – Riigikogu istung:
Kolmandal lugemisel on kolm eelnõu:
Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 754 SE ) tagab ELi biotsiidimääruse rakendamine. Selleks viiakse biotsiidiseadus vastavusse Euroopa Liidu vastava määrusega. Biotsiidimäärusega biotsiididele ja biotsiidiga töödeldud toodete turul kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele kehtestatud ühtsete ELi nõuete rakendamisega seoses puudub vajadus riigisiseste dubleerivate regulatsioonide järele. Õigusruumi korrastamiseks ning nõuete dubleerimise vältimiseks tunnistatakse kehtetuks suur osa biotsiidiseaduse sätetest. Üleminekuajaks jäetakse kehtima need, mille kohaselt on välja antud registreerimistunnistused või turustusload või antakse välja uued registreerimistunnistused.Eelnõu muudab biotsiidiseaduse kohaldamisala, täpsustab kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud biotsiidide kättesaadavaks tegemise ja kasutamise tingimused, samuti sätestab järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle.Võrreldes kehtiva biotsiidiseadusega on oluliseks muudatuseks, et lisaks riigilõivule kehtestatakse tasu toimeaine hindamise ja biotsiidile loa andmise taotluse eest terviseametis.
Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga ( 816 SE ) täpsustatakse tulenevalt EL-i vastavast direktiivist kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi lennundustegevusega seotud norme. Lisatakse säte teise Euroopa Liidu liikmesriigi eraldatud lubatud heitkoguse ühikute tunnustamise kohta. Samuti määratletakse täpsemini erireservist lubatud heitkoguse ühikute taotlemine, eraldamine, kehtetuks tunnistamine. Eelnõu järgi ei või paikse saasteallika käitaja eelmise kalendriaasta tõendatud heitkoguse aruandele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikute tagastamisel kasutada õhusõiduki käitajale eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid. Eelnõuga suurendatakse lubatud heitkoguste ühikute hüvitist vastavalt Euroopa tarbijahinnaindeksile ning täpsustatakse kasvuhoonegaaside terminit.
Kultuurikomisjoni algatatud rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu ga ( 767 SE ) muudetakse rahvusooperi seadust rahvusooperi nõukogu liikmete kinnitamise, nende volituste tähtaja, nõukogu liikmete vastutuse ning töö tasustamise osas. Samuti täpsustatakse rahvusooperi peadirektori kui juhtorganiga sõlmitava lepingu sätteid ja peadirektori vastutust. Eelnõu viib rahvusooperi seaduse kooskõlla muutunud seadusandlusega ning avalik-õigusliku juriidilise isiku toimimise tavadega. Sellega tagatakse rahvusooperi juhtimise selgemad alused.
Teisel lugemisel on viis eelnõu:
Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga ( 821 SE ) nähakse ette meetmed, millega saab lähtuvalt avalikest huvidest kõige tõhusamalt ära hoida finantskriisi või seda võimalikult minimaalse kuluga ühiskonna ja maksumaksjate jaoks lahendada. Eesmärgiks on vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseksehk vastavate meetmete rakendajaks on finantsinspektsioon. Eelnõu aluseks on nn EL-i kriisilahendusdirektiiv. Eelnõu järgi peab finantsinspektsioon koostama kriisilahenduskava iga panga kohta.
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõuga ( 790 SE ) sätestatakse jäätmeseaduses riikliku järelevalve erimeetmena kontrollmüük. See tähendab metalli kokkuostjale pakkumise tegemist keelatud metallijäätmete ostmiseks. Nõustumise korral nähakse ette asjakohase võõrandamistehingu tegemine, mille eesmärgiks on tabada seadusega kehtestatud nõuete rikkuja.
Riigikogu liikme Andres Herkeli algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu ( 774 SE ) näeb ette võimaldada täiskogu istungil hääletada muudatusettepanekuid, mille kohta pole juhtivkomisjoni valdav enamus komisjoni istungil seisukohta võtnud või hääletusel osalenud.
Valitsuse algatatud
kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(
770 SE
) eesmärk on isikute õiguste parem tagamine sellistes kriminaalmenetlustoimingutes, mis riivavad oluliselt põhiõigusi. Läbiotsimine ja vahistamine on need toimingud, mis riivavad oluliselt isikute põhiõigusi, seetõttu suurendatakse nende toimingute tegemisel kohtulikku kontrolli. Võrreldes kehtiva seadusega, mille alusel on läbiotsimist võimalik kohaldada ka kohtupoolse kontrollita, eeldab eelnõu regulatsioon igal juhul kohtupoolset luba läbiotsimiseks. Lühendatakse vahistamise maksimaalset tähtaega kohtueelses menetluses. Teise astme kuritegudes väheneb see kuuelt kuult neljale kuule, alaealiste vahistatute puhul kahele kuule. Vahistamist on võimalik kauemaks pikendada vaid riigi peaprokuröri taotlusel. Samuti nähakse ette, et vahistamine muutub etapiliseks: esimese astme kuritegudes saab kohus anda korraga loa vahi all pidamiseks kuni kaheks kuuks ning teise astme kuritegudes üheks kuuks. Vahi all pidamise tähtaega on seejärel võimalik pikendada kahe kuu kaupa, arvestades samal ajal maksimaalset tähtaega.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ga ( 844 SE ) määratakse, et krediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eelnõu kohaselt muutub tarbijakrediidileping tühiseks juba pelgalt liiga kõrge krediidi kulukuse määra näitamisega. Muudatustega soovitakse kaitsta tarbija õigusi ning eesmärk on tagada, et tarbija ei peaks tarbijakrediidilepingu alusel kandma ebaproportsionaalselt kõrgeid kulusid (nt intress, lepingutasud jne). Eelnõu näeb ette ka seda, et kiirlaenu puudutavaid vaidlusi ei tohi lahendada vahekohtus.
Kell 14 – komisjonide istungid:
Euroopa Liidu asjade komisjonis ja väliskomisjoni ühisistung – kell 13.30: ülevaade 12.-13. veebruaril toimunud Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikust kohtumisest. Kutsutud peaminister Taavi Rõivas .
majanduskomisjonis – reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 780 SE ); raporti „Kohalike teede teeseisundi täitmine ja järelevalve“ tutvustus, raportöör Kalev Kallemets; ülevaade majanduskomisjoni XII istungjärgu tööst.
rahanduskomisjonis - krediidiandjate ja –vahendajate seaduse eelnõu ( 795 SE ); Eesti Panga ülevaade euroala keskpankade kavast osta riikide võlakirju.
õiguskomisjonis – kell 13 : Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020, kutsutud justiitsminister Andres Anvelt ; „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 “ 2014. aasta täitmise aruanne.
Sündmused:
Kell 12 - Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Tööandjate Keskliidu aastakonverentsil Tuulelohe lend 2015.
Välislähetused:
16. – 17. veebruar
Riigikogu liige Ene Ergma kohtub Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistöga , Eduskunta esimehe Eero Heinäluomaga ning Eduskunta endise esimehe Paavo Lipponeniga.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal ,631 6351
gunnar.paal@riigikogu.ee
http://feedproxy.google.com/~r/TananeEelinfo/~3/eyxY1iu7jpU/index.php