Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas taasloomise 23. aastapäeva

Päikesepaisteline ilm meelitas täna pataljoni uudistama ligi 750 külastajat. Tähtpäeval said pataljoni külastada nii ajateenijate lähedase, endised ja praegused tegevteenistujad, kui ka linnarahvas.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul külastab pataljoni aastas üle 2000 inimese, mis annab kõigile võimaluse saada vahetu ülevaate ajateenistuse olemusest ja läbi selle tõuseb üldine teadlikkus riigikaitse olemusest ja kodaniku rollist selles. „Lahtiste uste päeva üks eesmärk on hoida häid suhteid kohaliku kogukonnaga ja näidata, et kaitsevägi on ühiskonnale avatud organisatsioon,“ ütles kolonelleitnant Tõevere.

Külalistel oli võimalik tutvuda pataljoni relvastuse, varustusega, tehnikaga ja sõdurite olmetingimustega ning jälgida näidislahingut. Lisaks said huvilised lasta sport- ja õhkrelvadest, kuulata ajateenijate bändi Estonian Dream Army band ning maitsta sõdurisuppi. Lisaks Kuperjanovi jalaväepataljonis kasutatavale tehnikale ja relvastusele sai tutvuda ka Scoutspataljoni soomuki ja erioperatsioonide üksuse varustusega.

Kuperjanovi jalaväepataljon on praegu suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 800 ajateenijat. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. märtsil Vabariigi Valitsuse otsusega nr 18. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli kindralleitnant Johannes Kert (tol ajal kapteni auastmes), kes oli ka samas läbi viidud allohvitseride kursuse ülemaks. Sama aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümbol Vabadussõjast.