Suurtükiväelased tähistasid väeosa taasloomise aastapäeva

Täna tähistas 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon Tapa linnakus piduliku rivistuse ja sportmängudega 17. taasloomise aastapäeva.

Rivistusele eelnes eile pärja asetamine taasiseseisvunud Eesti esimese suurtükiväeinspektori kolonel Kuido-Uno Tiidolepa hauale Pärnus ning suurtükiväepataljoni ajalugu tutvustava fotonäituse avamine pataljoni ajateenijate kasarmus.

"Tahame oma taasloomise aastapäeval meenutada käidud teed ja avaldada austust tänaseks meie hulgast lahkunud kolonel Kuido-Uno Tiidolepale, keda võime tinglikult nimetada meie taasloodud pataljoni isaks," ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. Nimelt oli just kolonel Tiidolepp see, kes eelmise sajandi üheksakümnendatel aastatel alustas Eesti ja Soome suurtükiväelaste ühist koolitusprojekti ning tõi 1997. aastal Eestisse Soomest esimesed 105 mm haubitsad H61-37. "Nende relvade tulek pani tegelikkuses aluse meie relvaliigi taassünnile," ütles kolonelleitnant Mäesalu.

Soomlastelt saadud haubitsate saabumisele järgnes 1998. aastal taasiseseisvunud Eesti kaitseväe esimese suurtükiüksuse ehk suurtükiväegrupi moodustamine, mille esimesed ajateenijad asusid Tapal teenistusse sama aasta aprillis. 2003. aastal võeti suurtükiväegrupi relvastusse juba 155 mm haubitsad FH-70, mille laskekaugus ületab üheksakümnendatel hangitud 105 mm haubitsa kaheteistkümne kilomeetrist laskekaugust kahekordselt.

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet, sõjas toetatakse aga kaudtulega lahingüksuste tegevust.