.

 
 
 
 

Pärnumaa on eurotoetuste abiga arendanud taristut, turismi ja haridust

Pärnumaa on 2004. aastast saanud üle 155 miljoni euro struktuuritoetust, millega arendati peamiselt veemajandust, turismi ja haridust. Täna, 7. aprillil Pärnus toimuval infopäeval tutvustavad ministeeriumid, EAS ja maakondlik arenduskeskus käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi toetusraha.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna peaspetsialisti Magnus Urbi sõnul on rohkem kui 1100 Pärnumaa projekti elluviimisesse investeeritud kokku enam kui 155 miljonit eurot ELi struktuuritoetust. „Varasema toetusrahaga on lisaks ettevõtlusele, veemajandusele ja turismile arendatud piirkonna haridusvõrku, alusharidusest kuni kutse- ja kõrghariduseni. Näiteks on toetatud Tammiste lasteaeda, Metsapoole põhikooli ja Pärnu gümnaasiumit aga ka Pärnumaa kutsehariduskeskust ja TTÜ Särghaua õppekeskust,“ sõnas Urb. Tema sõnul tuleb Pärnumaal, nagu mujalgi Eestis, jätkata uuel ELi eelarveperioodil ettevõtluse toetamist – arendada tööstust, toetada toodete ja teenuste arendamist, teenuste ja keskkonna pakkumist ning suurendada seeläbi ettevõtete ja kogu maakonna võimekust.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja Sulev Alajõe sõnul domineerisid eelmise perioodi toetuste hulgas turismisektor - valmisid Lottemaa ja Audru ringrada. „Alanud perioodil oleks oluline toetada rohkem maakonna arvestatavat tööstussektorit, et tootmise efektiivsemaks muutmise ja uute välisklientide leidmise kaudu toetada nende kasvu väärtusahelas,“ lisas Alajõe.

Rohkem kui kümne aastaga on kõige suuremad rahasummad investeeritud joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisse nii Pärnu kui ka Sindi linna, Vändra ja Pärnu-Jaagupi alevisse ning Sauga valda. Oluline investeering on ka Pärnu ümbersõidu ehitus, mida rahastati ühtekuuluvusfondist rohkem kui 31 miljoni euroga. Toetatud on Pärnu muuseumi aiahoone ja Pärnu Vallikääru rekonstrueerimist, aga ka riigigümnaasiumi rajamist ning kutsehariduskeskuse praktikabaaside ja õpilaskodu kaasajastamist.

Kõrvalmaakonnas, Raplamaal on 550 projekti saanud struktuuritoetust üle 46 miljoni euro, millest rahastati Kohila, Rapla ja Järvakandi veemajandusprojekte ning Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli õppekeskust ja õpilaskodu. Toetatud on ka Märjamaa rahvamaja, Vana-Vigala põhikooli ja Rapla maakonnahaigla renoveerimist.

Käesoleval perioodil saab Eesti kolmest ühtekuuluvuspoliitika fondist ehk struktuurivahenditest – Euroopa sotsiaalfondist (ESF), Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ja ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetusi kokku 3,5 miljardit eurot kuni aastani 2020. Selleks, et rahastust leiaksid head ja Eesti arengusse panustavad ettevõtmised, korraldab rahandusministeerium koostöös valdkondlike ministeeriumidega eurotoetuse infotuuri seitsmes linnas üle Eesti. Infot on jagatud Tallinnas, Võrus, Haapsalus, Jõhvis ja Rakveres. Pärnust sõidab infotuur Tartusse, kus toimub selle tuuri viimane infopäev.

19. veebruaril Tallinnas toimunud infopäeva ettekanded ja videosalvestuse, aga ka Pärnu infopäeva kava leiate struktuurifondide veebilehelt .

Rahandusministeeriumi pressiteade

07.04.2015


http://www.fin.ee/parnumaa-on-eurotoetuste-abiga-arendanud-taristut-turismi-ja-haridust/
Save as: 

27 Mar 2024

27 Mar 2024 10:58
Estonian Business 27 Mar 2024 10:58
 
 
 
 
 

There are no news lines.