Vahipataljon tähistab 87. aastapäeva

Täna viimast korda Rahumäe tee linnakus peetud Vahipataljoni aastapäeva rivistusel tervitas pataljoni kaitseväelasi kaitseväe juhataja ja endine Vahipataljoni ülem kindralmajor Riho Terras.

KAITSEVÄE PEASTAAP

Juhkentali 58, 15007 Tallinn

www.mil.ee/pressiruum

PRESSITEADE 9. jaanuar 2015. a.

„Siit kolimine võib tunduda pisut kurb, kuid tegelikult on lood hoopis teisiti. Teid ootab ees kui mitte maailma, siis Euroopa parima merevaatega kasarmu. Tapal, Virus või Võrus võidakse sellest vaid unistada,“ ütles kindralmajor Terras viidates Miinisadamas ajaloolises hoones valminud kasarmule, kus teenistustingimused on senistest märgatavalt paremad.

Vahipataljoni teenistujaid tänas rivistusel hea teenistuse eest ka pataljoni ülem major Kaido Sirman ning julgustas nädala alguses teenistusse asunud ajateenijaid endale eesmärke püstitama.

„Ajateenistuse läbimine eesmärkide saavutamise kaudu on kindlasti parem kui lihtsalt oma viimase teenistuspäeva ootamine. Kasutage ära oma teadmisi ja oskusi ning õppige tundma pataljoni võimalusi ja iseennast,“ ütles ta.

Pärast pidulikku rivistust osalevad ajateenijad sportmängudel, kus võtavad mõõtu köieveos, veoauto lükkamises aja peale, teatevõistluses ja võrkpallis. Traditsioonilisel laskevõistlusel Männikul selgitavad osalejad omavahel välja Vahipataljoni meistri automaadist M-14 laskmises.

Vahipataljoni 87. aastapäeva üritused algasid juba neljapäeval pärja asetamisega president Lennart Meri hauale. Samuti asetasid kaitseväelased pärja kunagise Vahipataljoni teenistuja ja mullu lahkunud reservkapten Priit Ojapi hauale. Neljapäeva õhtul said Vahipataljon ajateenijad Tallinna tehnikaülikooli auditooriumis vaadata filmi Detsembrikuumus, mille juhatas sisse filmi produtsent Artur Talvik. Vahipataljoni aastapäeva tähistamine lõpeb reedel pataljoniülema vastuvõtuga.

Presidendi kaardiväeks kutsutud Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu ligi 400 ajateenijat ja kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919 Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ja vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga ka matuse ja väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Samuti pani Vahipataljon välja Kadrioru lossi auvahtkonna.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928. aastast. Vahipataljon taasloodi 1. veebruaril 1993. aastal.