Rahandusminister ei pea vajalikuks põhjalikku maksureformi
Rahandusminister Maris Lauri vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Heimar Lengi, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Priit Toobali, Urbo Vaarmanni, Viktor Vassiljevi, Siret Kotka, Mihhail Korbi ja Mailis Repsi 17. novembril esitatud arupärimisele maksureformi vajalikkuse kohta (nr 443).
Arupärijad viitasid asjaolule, et viimasel ajal on mitmed ühiskonnategelased väljendanud arvamust, et Eesti on majanduslikult paigalseisus ning on rõhutanud, et vajame põhjalikke maksureforme. Arupärijad soovisid teada rahandusministri seisukohta, kas Eesti vajab terviklikku maksureformi või võime julgelt jätkata tänase süsteemiga.
Lauri ei näe põhjust, miks peaks Eestitegema põhjaliku maksureformi. „Meil ei ole selliseid probleeme, mille lahendamine nõuaks hästi toimiva maksukorralduse peapeale pööramist. Ma ei usu, et praeguses globaalses majanduskeskkonnas oleks vaja tekitada inimeste ja ettevõtete seas veelgi ebakindlust edukalt toimiva maksusüsteemi lõhkumisega,“ ütles rahandusminister. Ulatuslikud muudatused maksustamises, kogu süsteemi muutmine tähendaks seda, et paariks aastaks – mis kulub ettevalmistamiseks, juurutamiseks, seaduste vastuvõtmiseks –, loobuksid ettevõtted investeeringutest ja inimesed säästmisest, selgitas Lauri. Tema hinnangul kaaluksid paljud Eestist lahkumist jne. „Sellega saavutaksime, et meie majandus läheks langusesse. Ma ei usu, et meil oleks seda vaja,“ märkis Lauri. Ta soostus samas, et me saame ja peame maksusüsteemi pidevalt kohandama, et täita neid eesmärke, mida Eesti on endale seadnud.
Lauri selgitas, et praegune tulumaksukorraldus on Eestile sobiv. Maksuvabamiinimum tagab väga madalate sissetulekutega inimestele madalama maksukoormuse. Kasutades vaid ühte maksumäära, saavutame me päris palju. Lauri nimetas kolme asjaolu. „Esiteks, asi on väga selgelt arusaadav kõigile inimestele, väga lihtsalt arvutatav – 20%, mis sellest aastast kehtib, lubab teha ka väga lihtsaid arvutusi. Teiseks, ei teki kiusatust manipuleerida tuludega ja skeemitada ning teenitud tulu esitatakse ausamalt. Kui mingi tuluosa oleks kõrgemalt maksustatud, siis tekib osal inimestel paratamatult kiusatus seda suuremasse tulukategooriasse langevat tuluosa varjata ehk ümbrikupalkasid suurendada. Kolmandaks, selline süsteem ei pärsi inimeste soovi rohkem teenida ja seega ka suuremat tulu teenida,“ ütles rahandusminister. Lauri sõnul ongi need Eesti majanduse eesmärgid ja vajadused.
Rahandusministri esinemise järel oli elav diskussioon Eesti maksusüsteemi üle (vt stenogrammi).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Marika Tuus-Laul, Kalev Kallo, Inara Luigas ja Mihhail Korb ja Karel Rüütli.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal ,631 6351
gunnar.paal@riigikogu.ee
http://feedproxy.google.com/~r/IstungipaevaKokkuvote/~3/GtL9aWy0iXg/index.php