.

 
 
 
 
11:48 05.10.2018

Intervjuu ettevõtja Vjatšeslav Leedoga

TALLINN, 5. oktoober, BNS – Laiahaardelise ettevõtja Vjatšeslav Leedo intervjuu BNS-i ajakirjanikule Sander Udamile neljapäeval, 4. oktoobril Tallinnas Äripäeva korraldatud Äriplaan 2019 konverentsil.

Millega härra Leedo tegeleb?

Härra Leedo on pensionär.

Aga aktiivne pensionär?

Aktiivne jah. Peamised tegevused on nagu ikka: kinnisvara, põllumajandus ja ehitus – igasugused tegevused.

Mis oli sellel aastal kõige põnevam asi ärialaselt, mis tegite või on veel tulemas?

Kõige põnevam on ikkagi see Hiina läbimurre ja teine põnev asi on Araabia maadega toiduainete läbirääkimine. See on aasta kestnud.

Millal Hiina puhul selline mõte tekkis, et sinna tehas teha?

Mõte on üle kümne aasta, aga aktiivselt tegutsesime umbes viis aastat, seitse aastat. Praamisaaga võttis aega ja tempot maha natuke, pole olnud aega pühendada nii palju kui vaja oleks. Aga Hiinas ei tee kunagi asju kiiresti.

Kas sellist muret pole, et Hiinas intellektuaalomandi ja muude õigustega probleeme tekiks?

Üldiselt ma elus ei muretse üldse mitte millegi pärast. Inimene tuleb paljalt ja läheb paljalt. Aga ma teen tööd huvi pärast ja kui meil õnnestub see käivitada ja maha müüa, siis see on väga suur pluss. Kui kopeeritakse maha, siis tegelikult ühiskonna arengule jälle pluss – kuskil midagi toimub. Elu ongi nii, et ühes kohas võidad, teises kaotad. Kunagi ei tea, mis toimub ja kus toimub. Muretseda ei tasu üleliia.

Kui riski ei võta, siis ei võida ka?

Kui muretsed üleliia, siis pead kodus istuma.

Mis see eesmärk on Hiinas – teete tehase valmis ja müüte maha?

Elu näitab, mis seal on, kuidas on ja kui suurelt ja kas me üldse oleme võimelised seal tegema. Aga seda paistab kahe-kolme aasta pärast.

Kui suur see investeering on Hiinasse?

Ikka suur on. Piisavalt suur.

Paarkümmend miljonit, 50 miljonit?

Ta ilmselt on piisavalt suur ja mida suurem investeering sinna Hiinasse… – Hiinasse võib investeerida lõpmatult. Ja turg on ka Hiinas lõpmatu.

Hiinlastega natuke seotud teema on Saaremaa sild. Mitmed Hiina ettevõtted on väidetavalt silla rajamisest huvitatud. Mis teie kui vana praamikunn Saaremaa sillast arvate?

Mina olen selle silla kohta alati öelnud, et minu meelest on sild eilne päev. Seda ma rääkisin ka kümme aastat tagasi, et mingi uus ühendusliik tuleb nii kui nii ja selle vastu võidelda või mitte võidelda… aga sild on eilne päev.

Mis oleks siis tänane või homne päev?

Ma olen seda pistikuideed rääkinud [tuleb aeg, kui inimene ronib ühest pistikust sisse ja tuleb teisest välja – toim]. Sellest on räägitud, aga praegu on ka igasugused uued transpordiühendused. Aga sild kui selline… Räägitakse, et varsti hakkavad autod lendama. Kelle jaoks me selle silla ehitame? Ta jääb ilmselt mälestuseks. Silla ehitamisest saab kõige rohkem võitu ehitaja ja lühiajaliselt need samad inimesed, kes selle korralduse ümber tegid. Aga ühendus peab olema uus!

Teie kunagised praamid ja nüüd Tallinna Sadama laevad on ka eilne päev?

Ma ütlesin seda juba 15 aastat tagasi, et laevabisness või praamibisness pole jätkusuutlik, peavad tulema uued ühendused. Laevaühendustega, kus üle sõidavad kümned-sajad-tuhanded-miljonid inimesed, siis seal laevaäri paratamatult tõrjutakse välja uute ühendustega. Laeval on piiratud mahutavus.

Samas on laeval see eelis, et teekate ei vaja parandamist?

Jah, aga laev vajab ise parandamist. Ma tean väga hästi kui palju laeva sisse läheb kulu ja teine asi see, kui palju kütust. Laev ei ole kõige odavam ja parem asi. Laevaäri ahistab – ahistab reisijat, ahistab inimest, samas ma olen selle poolt, et saar peaks olema mingil määral isoleeritud. Saarel on omapära.

Teemat muutes, palju on arutatud väliskaubanduse üle – rääkisite Hiina ja Araabia suunast. Mis on teie arvates Eesti ettevõtete jaoks uus turg, mis oleks põnevam kui Skandinaavia?

Maailm on tegelikult väga põnev. Igale poole võib minna. Ma läheksin ise Marsi peale ja Kuu peale, kui oleks võimalik. Meie kõrvalturud, Skandinaavia turg oli atraktiivne taasiseseisvumise algaastatel. Nüüd jääb ettevõtete jaoks seal väikseks ja peabki mujale minema. Kas minna järjest edasi või teha suur samm ja minna kaugemale? Hiina turg areneb, Hiina inimesed arenevad, Araabias on väga suured arengud, India on suur turg, ilmselt sinna peab vaatama, kui tahetakse midagi suurt teha.

Peabki vaatama kaugema turu, kus on puudus ja astuma siit heaoluühiskonnast välja. Muidugi, seal on omad rakused, tundmatu maa ja hirmud ja kindlasti saab seal muhku palju rohkem kui siin, aga see viib edasi, kes tahab tegutseda. Võimalused on seal suured.

Mis Teie vanadest parvlaevadest on saanud, millalgi leidsite Saksamaal liinid, mida teenindada?

Parvlaevad on müüdud. Kõige vanemad töötavad Itaalias, uuemad olid Saksamaal ja nüüd on Kanadas. Parvlaevad on head ja korralikud ning nad ei jää ilma tööta. Tööd neil on. Natuke kahju on, nad on siia liini peale mõeldud, väljadisainitud ja tehtud.

Poole aasta pärast on valimised, keda valite?

Ma isegi ei tea, ettevõtjana ma olen…

Nüüd ma võin rääkida. Enne, kui ma riigiga olin seotud, ei toetanud ma põhimõtte pärast ühtegi parteid ja ei rääkinud, keda ma toetan. Aga ettevõtjana olen ma alati Reformierakonna toetaja ja Isamaa teatud majandusotsused olid mulle vanasti sümpaatsed.

Reformierakonnas ma väga pettusin mõned aastad tagasi, kui ta muutus üldkasutatavaks parteiks, kes tahtis ainult võita. Tundub, et nad otsivad nüüd jälle oma nišši ja kui nad muudavad oma niši õigeks, siis on kõik väga korras. Väga palju on Eesti arengus ikka seotud Reformierakonna reformide ja kindla suunaga – nad ei ole hüpanud ühest kohast teise.

Võõrtööjõud, kas oht või võimalus Eestile?

Peaksime käituma nagu Araabia maad, miks mitte tuua võõrtööjõudu sisse. Küsimus on elamislubade andmises, kas tööjõud käib tööl või toovad nad kõik oma perekonnad kaasa. Probleem pole ka selles, et nad ei võiks oma perekonda kaasa tuua, aga kõik peab olema järjekorras.

Samas, vahemaad vähenevad, inimesed käivad tööl sadu kilomeetreid. Miks meil ei saaks inimesed käia näiteks kaks-kolm kuud või aasta tööl ja siis läheksid kodumaale tagasi? Tööjõu liikumine peab olema vaba, aga elamislubade andmine ja kodakondusse andmine peab olema suhteiselt karm. Siis me suudame hoida oma riiki ja maad.

Selle aasta kohta juba küsisin, aga mis on järgmine aasta kõige suurem asi, mille ära teete?

Eks see Hiina projekt vajab lihvimist. Tasapisi õpime ka araabia keelt, sest endiselt on seal toiduaineteäri osas võimalused väga suured.

Tallinna toimetus, +372 610 8821, majandus@bns.ee

Baltic News Service

salvesta: 

17 juuli 2019

17 juuli 2019 21:51
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 17 juuli 2019 21:51
17 juuli 2019 18:13
Muu maailm 17 juuli 2019 18:13
17 juuli 2019 17:49
Muu maailm 17 juuli 2019 17:49
17 juuli 2019 12:31
Siseuudised 17 juuli 2019 12:31
17 juuli 2019 11:56
Siseuudised 17 juuli 2019 11:56
17 juuli 2019 08:21
Muu maailm 17 juuli 2019 08:21

16 juuli 2019

16 juuli 2019 20:42
Siseuudised 16 juuli 2019 20:42
16 juuli 2019 16:18
Siseuudised 16 juuli 2019 16:18
16 juuli 2019 15:34
Muu maailm 16 juuli 2019 15:34
16 juuli 2019 14:29
Muu maailm 16 juuli 2019 14:29
 
 
 
 
 
  • 17 juuli 2019 16:30 Lennubaasi uueks ülemaks on kolonelleitnant Mark Trubok
  • 16 juuli 2019 14:09 Peagi Malisse operatsioonile suunduv üksus läbis väljaõppe
  • 15 juuli 2019 14:54 Prantsuse kaitseväelased tähistasid Tapa linnakus oma rahvuspüha
  • 13 dets 2015 21:35 Бюллетень предварительной информации о событиях в Эстонии в понедельник, 14 декабря
  • 28 mai 2013 09:34 Интервью с Марко Михкельсоном 20.05.2013
  • 02 mai 2013 09:43 Интервью с Яаком Аавиксоо 23.04.2013
  • 15 apr 2013 09:41 Интервью с Кристийной Оюланд 05.04.2013
  • 27 mai 2011 13:30 Интервью с Александром Невзоровым 07.05.2011