.

 
 
 
 
14:56 22.05.2018

BNS-i intervjuu India mõttekoja teaduri Harinder Sekhoniga

TALLINN, 22. mai, BNS - BNS-i ajakirjaniku Erik Eenlo intervjuu India mõttekoja Vivekananda International Foundation teaduri Harinder Sekhoniga.

India peaministri Narendra Modi ja Hiina presidendi Xi Jinpingi kahepäevane kohtumine aprilli lõpus lõppes avaldusega, miles liidrid rõhutasid vajadust säilitada rahu kõigil India-Hiina piirialadel. Samuti andsid nad oma relvajõududele juhised elavdada sidepidamist valearvestuste vältimiseks vaidlusalustel piirialadel. Kuidas kirjeldaksite kahe Aasia suurriigi suhete hetkeolukorda? Kas nad on suutnud liikuda edasi piiritüliga seotud pingetest, mis nende suhteid eelmisel aastal teravdasid?

Kaks liidrit kohtusid Wuhanis. Mõlemad riigid töötasid selle kohtumise nimel eesmärgiga sulatada jää omavahelistes suhetes. India püüab enne 2019. aasta üldvalimisi tagada, et ei tekiks selliseid vastasseise nagu Doklamil (väike maariba Hiina, India ja Bhutani piiri kokkupuutekohal - BNS) juhtunu.

Vastandumisest kantud suhted Indiaga ei ole ka Hiina huvides ajal, kui riik seisab silmitsi tõsisemate geopoliitiliste väljakutsetega eriti idas Vaiksel ookeanil ja lõunas Lõuna-Hiina merel.

India ja Hiina tunduvad reageerivat hiljutistele piirkondlikele ja globaalsetele arengutele, mis on süstinud mõlema riigi väliskeskkonda suure annuse ebakindlust ja ennustamatust.

Kuigi poliitilised väljakutsed Delhi ja Pekingi suhetes ei ole kuhugi kadunud ning hiinlased näivad piiritüli lahendamises olevat jätkuvalt jäigal positsioonil, on lähedasem ja sügavam majanduspartnerlus muutunud osaks kahepoolsetest suhetest.

Kaks majandust on suuresti teineteist täiendavad ja on olemas potentsiaal koostöö tõhustamiseks, kuigi India muretseb suureneva kaubandusdefitsiidi pärast.

Hiina ametliku uudisteagentuuri Xinhua raporti järgi tõusis Hiina ja India kahepoolse kaubanduse maht mullu rekordilisele 84,4 miljardile dollarile, mida on 20,3 protsenti rohkem kui 2016. aastal. See on viimase viie aasta kiireim kasv.

Hiinast on saanud India suurim kaubanduspartner ning Hiina import Indiast kasvas eelmisel aastal 40 protsenti. Kahepoolne kaubandusmaht kerkis tänavu esimeses kvartalis 22 miljardi dollarini, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 15,4 protsenti suurem.

Kahe riigi majandussuhetes on veel palju ära teha, kuid suhete üldine õhustik on südamlik.

Oleme olnud tunnistajaks palavikulisele diplomaatiale Ida-Aasias alates jaanuarist, kui Põhja-Korea liider Kim Jong-un otsustas saata delegatsiooni olümpiamängudele Lõuna-Koreas ja nõustus alustama kohtumisi ametnikega Soulis. Pingelõdvendus Korea poolsaarel näib olevat juhatanud sisse laiemad jõupingutused ja protsessid suhete parandamiseks Lõuna-Korea ja Jaapani ja Pekingi ja Tokyo vahel. Lõuna-Korea president Moon Jae-in külastas eelmisel nädalal (9. mail – BNS) Tokyot (esimene seesugune visiit Lõuna-Korea presidendilt kuue aasta jooksul); Hiina välisminister Wang Yi ja tema Jaapani kolleeg Taro Kono lubasid aprillis panna kahe riigi suhetele "uue alguspunkti". Kuidas tajub India uut dünaamikat Ida-Aasias?

India läbikäimine selle piirkonnaga ei ole uus. Ida-Aasial on India jaoks suur strateegiline ja majanduslik tähtsus. India majanduse ümberkorraldamist saatsid paralleelselt tähtsad välispoliitilised arengud. 1992. aastal algatas India uue "Vaata itta poliitika" (Look East Policy), mille eesmärk oli suurendada India majandusliku lävimist Ida-Aasia ning eriti Kagu-Aasia riikide assotsiatsiooni (ASEAN) riikidega.

India püüdis ka esitleda end läbi suurema poliitilise kaalukuse Ida-Aasias piirkondliku jõuna, võttes endale jõulisema rahvusvahelise profiili sammu pidamises globaliseerumise jõududega, mis hakkasid toona seda piirkonda üheks tähtsaks majanduskasvu keskuseks muutes üha suuremat rolli etendama. India mõistis peagi, et tema huve Ida-Aasias teenib kõige paremini tihedate majandus- ja strateegiliste sidemete edendamine Jaapani, Lõuna-Korea ja Vietnamiga, ja käis läbi isegi Hiinaga, et vastata igale sellest piirkonnast lähtuvale võimalikule ohule, mida kujutas endast viimase esiletõus.

India ja ASEAN-i riigid on korraldanud tippkohtumisi viimased 15 aastat, 2009. aastal allkirjastati vabakaubandusleping ning aastatel 2016-2017 küündis omavahelise kaubanduse maht 71 miljardi USA dollarini.

India kasutab praegu "Tegutse Idas" ("Act East") poliitikat vastukaaluna Hiina ambitsioonikale taristualgatusele "Üks vöönd, üks tee" ("One Belt, One Road") - ulatuslik taristuprojektide võrk, millega lubatakse ühenduste paranemisest tekkivat majandusarengut, kuid mis heidab tegelikult väljakutse piirkondlikule julgeolekukorraldusele.

India võõrustas augustis iseseisvuspäeva pidustustel külalisena kõigi 10 ASEAN-i liikmesriigi liidreid ning korraldas ka tippkohtumise tihedamate suhete loomiseks organisatsiooni liikmete vahel.

Hiina abi on olnud Venemaa jaoks ülioluline selleks, et seista viimasel neljal aastal vastu Lääne diplomaatilisele ja majanduslikule survele. Suhted Moskva ja Pekingi vahel on muutunud üha lähedasemaks alates sellest, kui Moskva alustas 2014. aasta kevadel agressiooni Ukraina vastu. Hiina kaitseminister Wei Fenghe ütles aprilli algul, et tema visiit Venemaale on signaal USA-le. Kuidas India neid arenguid näeb ja kas Peking on püüdnud kasutada oma hoobasid Venemaa üle ära India survestamiseks, arvestades, et Delhil on samuti Venemaaga pikaajaline partnerlus?

India jälgib tähelepanelikult Venemaa ja Hiina suurenevat sõprust, Moskva tunnustust Pekingi taristu- ja energiaalgatusele "Üks vöönd, üks tee" ning plaanidele arendada Euraasia Majandusliitu koos Siiditee majandusvööndiga. India suhtub reservatsioonidega algatuse "Üks vöönd, üks tee" geopoliitilistesse tagajärgedesse, sest see kinnistab Hiina mõjuvõimu India naabruses. India on eriti mures Hiina-Pakistani majanduskoridori pärast, sest see hõlmab suveräänsuse küsimusi

Venemaa hiljutised lähenemisžestid Pakistanile, eriti sõjalises sfääris, on veel üks murekoht.

Venemaa lähenemise muutumine Afganistani ja Pakistani Talibani rollile konfliktile lahenduse otsimises ning eriti meie piirkonnaga tegelevate volitatud Vene ametnike avaldused, milles peetakse tähtsusetuks India muresid Afganistani kohta, on tekitanud segadust.

Asjaolu, et Pakistanis on hakatud propageerima Pakistani-Hiina-Venemaa telge vastukaaluna India-USA teljele Lõuna-Aasias annab tunnistust Venemaa muutunud perspektiivide diplomaatilisest mõjust.

Venemaa seotus endise topeltagendi Sergei Skripali mürgitamisega Ühendkuningriigis ja tema suutmatus takistada Süüria režiimi korraldamast keemiarünnakuid Süürias on viinud Moskva suhted Läänega uude madalseisu. India ei osalenud Suurbritannia juhitud diplomaatiliste kattevarju all tegutsevate Vene luureohvitseride koordineeritud väljasaatmises rohkem kui 20 riigist. Kas Delhi on väljendanud rahulolematust oma partneriga seoses tema tsiviliseerimatu käitumisega maailmas?

Peaminister Narendra Modi ja Briti peaminister Theresa May avaldasid oma kõneluste järel Londonis 18. aprillil ühisavalduse, milles nad ütlesid, et "õõvastava närvimürgirünnaku valguses Salisburys on Ühendkuningriik ja India kinnitanud üle oma jagatud huvi desarmeerimis- ja keemiarelvade leviku ja kasutamise tõkestamise režiimide tugevdamise vastu". Ehkki Venemaad selles avalduses ei mainitud, oli vihje viite kujul Salisbury vahejuhtumile piisavalt selge.

Enne seda oli India jäänud erapooletuks Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonis (OPCW) korraldatud hääletusel Venemaa ettepaneku üle viia vahejuhtumi suhtes läbi Inglise-Vene ühisjuurdlus. India erapooletuks jäämist ei saa kindlasti pidada märgiks toetusest (Venemaale - BNS), eriti kuna sellele järgnes peagi nimetatud ühisavaldus.

Kuidas õnnestub Indial tasakaalustada oma kasvavaid suhteid Ühendriikidega ja pikaajalist partnerlust Venemaaga? Siin peituvad paratamatud vastuolud. Kui kõrgel asuvad suhted Washingtoniga Delhi prioriteetide nimekirjas ajal, kui arengud maailmas tõmbavad pidevalt USA tähelepanu ära suhetelt Lõuna-Aasiaga laiemalt ning Indiaga kitsamalt?  

Halvenevate USA-Vene suhete ja paranevate India-USA suhete rabav kontrast on asetanud India diplomaatiale lisakoorma.

Viimasel ajal on süvenenud arusaam, et India-Vene suhted ei ole nii head, kui peaksid olema ja, et toimumas on mingi nihe, mis on viinud väärarusaamadeni mõlemal poolel. India peab häid suhteid Venemaaga tasakaalustavaks teguriks oma välispoliitikas ja need annavad riigile strateegilise autonoomia, mida ta peab vajalikuks läbikäimises USA-ga. Meie kasvav läbikäimine USA-ga ei toimu Venemaa arvelt.

India-Vene suhteid on traditsiooniliselt juhitud ametlikul tasandil ja ehkki see on andnud suhetele stabiilsuse, on see piiranud ka nende ulatust. Riiklikul tasandil on kaks riiki tunnistanud suhete kasulikkust mõlemale ning on püüdnud hoolimata drastilistest muutustest rahvusvahelisel areenil säilitada kõrget vastastikuse mõistmise taset. Sellest annab tunnistust India-Vene tippkohtumiste katkematu regulaarsus alates 2000. aastast.

See kahepoolsete suhete unikaalne aspekt pole siiski toonud kaasa laiemaid sidemeid kahe ühiskonna vahel erinevatel tasanditel äris, hariduses, kultuuris, meedias või inimestevahelistes suhetes laiemalt.

Tippkohtumiste tasemel diplomaatia on hoidnud kahe riigi suhetes õiget suunda, kuid sidemete areng valitsuse kontrollitud sektoritest - riigikaitse ja energia - kaugemal ei ole olnud piisav.

India ja Venemaa kaubandusmaht on hoolimata pingutustest kõige kõrgemal tasemel ning institutsionaalsete mehhanismide olemasolust endiselt kohutavalt väike ning ka investeeringute maht pole suurenenud.

Meie tunduvalt paranenud suhteid USA-ga ning sellega seotud strateegilisi kokkulangevusi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ning India ookeani regioonis, samuti mahukaid relvaoste Ameerikalt ei tohiks näha meie suhete vähendamisena Venemaaga.

Enamgi veel, kuna meie suhete paranemine Ühendriikidega on langenud USA-Vene suhete tõsise halvenemise ajale, ootame Venemaalt mõistmist, et meie sidemete laiendamine Ühendriikidega aitab rahuldada vajadusi, mida Venemaa ei suuda adekvaatselt katta.

India suhted Ühendriikidega on mitmekülgsemad kui ühegi teise suurriigiga, hõlmates tegureid nagu kahepoolse kaubanduse ja investeeringute maht, sidemed hariduses, teadus- ja arendustegevuses, teaduses ja tehnoloogias, diasporaa küsimused ja ka sõjalised õppused.

Baltic News Service

 

salvesta: 

13 aug 2020

13 aug 2020 13:53
Muu maailm 13 aug 2020 13:53
13 aug 2020 13:17
Siseuudised 13 aug 2020 13:17
13 aug 2020 12:38
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 13 aug 2020 12:38
13 aug 2020 12:19
Siseuudised 13 aug 2020 12:19
13 aug 2020 08:49
Siseuudised 13 aug 2020 08:49

12 aug 2020

12 aug 2020 17:04
Muu maailm 12 aug 2020 17:04
12 aug 2020 16:20
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 12 aug 2020 16:20
12 aug 2020 15:24
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 12 aug 2020 15:24
12 aug 2020 15:02
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 12 aug 2020 15:02
12 aug 2020 14:30
Venemaa, SRÜ ja Gruusia 12 aug 2020 14:30
 
 
 
 
 
  • 13 dets 2015 21:35 Бюллетень предварительной информации о событиях в Эстонии в понедельник, 14 декабря
  • 28 mai 2013 09:34 Интервью с Марко Михкельсоном 20.05.2013
  • 02 mai 2013 09:43 Интервью с Яаком Аавиксоо 23.04.2013
  • 15 apr 2013 09:41 Интервью с Кристийной Оюланд 05.04.2013