Kaitseväe juhataja: NATO peab tõstma eelhoiatuse võimekust

Täna Brüsselis alanud NATO sõjalise komitee istungil tehtud ettekandes rõhutas kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras vajadust tõsta NATO eelhoiatus- ning luurevõimekust, mis omakorda parandab alliansi reageerimisvõimet nii idast lähtuvale ohule kui ka muutustele julgeolekukeskkonnas laiemalt.

„Venemaa agressiivne käitumine nõuab NATO-lt asjakohaste meetmete ja tegevuste kokkuharjutamist nii, et see kinnistuks NATO lihasmälus ja lubaks tarvidusel reageerida silmapilgu jooksul,“ rõhutas kaitseväe juhataja oma ettekandes.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras osaleb täna ja homme Brüsselis toimuval NATO sõjalise komitee istungil, mille peamine fookus on Venemaa üha agressiivsemast käitumisest tulenevail sammudel alliansi sõjaliste võimete planeerimisel ning paiknemisel. Lisaks arutavad NATO riikide kaitseväe juhatajad Afganistanis käivitunud toetusmissiooni „Resolute Support“ arenguid ning perspektiive.

Kahepäevase töökohtumise avas NATO peasekretär Jens Stoltenberg ülevaatega liitlaste ees seisvatest väljakutsetest. Peasekretäri sõnul peab allianss olema valmis kaitsma igat liikmesriiki mistahes julgeolekuohu eest. Samuti lubas ta hoida kindlat joont NATO riikide kaitsekulutuste tõstmise küsimuses.

Sõjalise komitee istungil kõneks olnud Walesi tippkohtumisel kokkulepitud NATO valmiduse tegevuskava näeb ette alliansi idatiival mitmete kollektiivset kaitset tõhustavate meetmete rakendamist. Kaitseväe juhataja sõnul on NATO kohaloleku suurendamine meie piirkonnas oluline ning Eesti on valmis liitlasi vastu võtma.

„Eesti valitsus on otsustanud tõsta kaitsekulutusi selles osas, mis puudutab liitlaste kohaloleku tagamist nii vajamineva taristu kui töötingimustega. Oleme valmis Eestis vastu võtma NATO staabielementi, mille ülesandeks on liitlaste tegevuse koordineerimine ning koostöö Eesti kaitsestruktuuridega,“ ütles kindralmajor Terras.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.

NATO sõjaline komitee kohtub aastas kolm korda. Kolmest kohtumisest kaks korraldatakse reeglina NATO peakorteris Brüsselis ning üht korraldab iga kord erinev liikmesriik. Eestis kogunesid NATO kaitseväe juhatajad 2004. aastal. Sel aastal toimub kohtumine Türgis.